Trammis sõites pooled inimesed mu ümber köhivad ja aevastavad. Täna ja üleeilegi tegin profülaktika mõttes ühe võileiva paraja küüslaugukattega. Käisin ka apteegist läbi, et kurgus pisut kratsivatele batsillidele koht kätte näidata - pisikeses apteegis oli ~20 inimeseline järjekord...
Reedeks on bigos, heeringas koorkastmes (poolakad jubedalt armastavad heeringat!) ja vahuvein ära ostetud. Plaan on ühele suuremat sorti aastavahetuskontserdile minna, kus üheks esinejaks on Roxette (olen seda vist juba maininud ... :) ). Suurem osa esinejaid on muidugi Poola bändid, aga kuulutus lubab "Euroopa hitte". Tegelt ma natuke pelgan vabaõhukontserti sellisel aastaajal, aga eks tuleb soojalt riidesse panna, termosega tee kaasa võtta ja muusikale kaasa hüpata!
Tõnu jõuab ka homme hilisõhtul kohale. Üsna pikk bussireis - ~18 tundi. Ei jõua homset ära oodata :))
Eile pidasin ülemusega nö arenguvestlust. Tehtud tööle tagasiside oli parem kui ma arvasin. Tuli välja, et ei teegi kõige kehvemat tööd. Väike seljale patsutus kulus ära küll, vahepeal kaduma hakanud enesekindlus hiilis tasapisi tagasi.
Soovin sulle meeliülendavat vana aasta ärasaatmispidu ja uusi silmapiire ning päikest 2011. aastaks !!!!
Wednesday, December 29, 2010
Sunday, December 26, 2010
Chopin Live
Hakkan mõtlema, et oleks pidanud rohkem raamatuid kaasa võtma. Praeguseks olen läbi lugenud Toni Morrisoni "Armas", Elisabeth Gilberti "Eat Pray Love", Stieg Larssoni "The Girl with the Dragon Tattoo" ja hetkel on käsil DK Silmaringiteatmik "Film". Oma järge on ootamas "A Century of Pop"-nimeline muusikaraamat. Kui nii jätkub, siis pean vist kiiremas korras mingi kohaliku raamatukogu kundeks hakkama. Ja paluma Tõnul siia tulles mõni paksem eestikeelne raamat kaasa võtta (nt Mika Waltari "Sinuhe").
Kuningalossi esisel platsil laulis grupp inimesi poolakeelseid jõululaule. Vaadates inimesi, kes olid tulnud õhtusele jalutuskäigule - noori, vanu, peresid ja paare - ja kuulasid, tundsin end küll üksildasena. Aga mind lohutab teadmine, et mulle kallid inimesed on vaid telefoni (või skaib) kõne kaugusel ja kolm kuud mööduvad ruttu.
Varssavi on kaetud pilkupüüdvate välismeedia plagudega, millel kirjas "Chopin LIVE Warsaw 1810-1830". Nowy Swiat'il on mitu Chopin'i pinki (mis töötavad tõrgeteta). Kampaania vist mõjub - juba otsisin netist Chopin'i muusikat :)
Filmiraamatut lugedes tekkis muidugi ka huvi mitmeid filme kaeda. Kuna ma ei ole suur internetiavarustes ringirändaja, tekkis mul küsimus, et kuidas mõningatele (just aastakümnete tagustele) filmidele ligi pääseb. Kas tõesti on võimalik neid netist tõmmata või on mingid on-line kinoteegid, kust saab neid raha eest laenutada?
Omalt poolt muidugi loodan, et Katusekino jätkab ka tuleval hooajal oma tegevust, sest sel aastal jooksis seal päris palju väärtfilme (mida kahjuks oma laiskusest vaatama minna ei viitsinud).
See nädal on Varssavis temperatuuri poolest üsna soe olnud - nii pluss 2 ja 5 vahel. Reedel oli õues ka ilma kinnasteta üsna ok olla. Soe õhk on lumekihi üsna olematuks sulatanud ning kõnniteed on kaetud lörtsuva liivakihiga. Täna on jälle pisut jahedam ning taevast sajab õrnu helbeid. Vana-aastaõhtu prognoos on ~8 külmakraadi kanti.
Jõulu esimese püha õhtul tegin väikese jalutuskäigu kesklinna. Suurem osa kaubandus- ja teenindusasutustest on suletud, nagu pühade ajal kombeks. Tänavad olid üldjuhul inimestest tühjad. Ainus erand oli vanalinn, mis oli rahvast tulvil. Need vähesed putkad, mis vanalinna keskplatsil avatud olid, said küll kenakese päevakassa. Ostsin isegi soojenduseks alkovaba "gühlwein'i" mis maitses nagu soe (mitte kuum) sõstramorss.
Vanalinn ja peatänav (Nowy Swiat) on väga kaunid ja säravad tuledes
Kuningalossi esisel platsil laulis grupp inimesi poolakeelseid jõululaule. Vaadates inimesi, kes olid tulnud õhtusele jalutuskäigule - noori, vanu, peresid ja paare - ja kuulasid, tundsin end küll üksildasena. Aga mind lohutab teadmine, et mulle kallid inimesed on vaid telefoni (või skaib) kõne kaugusel ja kolm kuud mööduvad ruttu.
Vana-aastaõhtul peaks Plac Konstytucij'l toimuma suuremat sorti tasuta kontsert, kus astuvad üles mitmed Poola tuntud muusikud ja grupid ning ... Roxette! Kolleegid räägivad, et see plats on üsna popp koht ning rahvast on oodata murdu. Eks tuleb soojalt riidesse panna ja termosega tee kaasa võtta. Et keskööl ikka suurejoonelist ilutulestikku nautides hambaid plagistama ei peaks.
Varssavi on kaetud pilkupüüdvate välismeedia plagudega, millel kirjas "Chopin LIVE Warsaw 1810-1830". Nowy Swiat'il on mitu Chopin'i pinki (mis töötavad tõrgeteta). Kampaania vist mõjub - juba otsisin netist Chopin'i muusikat :)
Monday, December 20, 2010
Dzien dobry!
Umbes-täpselt kaks nädalat tagasi saabusin Varssavi, ees ootamas ca 4 kuuline töölähetus. Siiatuleku plaan pandi idanema juba augustis ja siin ma siis lõpuks olen.
Siin tähendab Mokotowi linnaosa ja Valge Kivi tänavat. Korter on päris kena kahetoaline avatud köögi ja rõduga. Maja (nagu ka ümberkaudsed majad) tunduvad olevat ehitatud mitte rohkem kui 5a tagasi, aga eile avastasin siiski magamistoa seinas ühe üsna pika ja kõvera prao...
Esimesed kaks nädalat möödusid oma seniseid tööülesandeid ühele poola pani'le üle andes. Oeh, üsna läbi võttis see rääkimine ja seletamine ja näitamine. Aga neiu on planeerimise alal üsna kogenud, nii et saime ruttu järje peale.
Ausalt öeldes on sisimas hea tunne, et ei pea järgmised kolm kuud planeerimistööga tegelema. Nagu oleks raske koti õlalt maha visanud. Päris kõrini oli saanud juba. Nüüd ongi väike vaheldus - ja värskelt ja uute ideedega aprillist edasi :) .
Kohapealse elu-oluga väga veel tutvunud ei ole, aga paar tähelepanekut siiski:
- ühistranspordi kuukaardi saamiseks tuleb saata nö. ÜTkeskusesse oma andmed ja pilt (!). 2-3 tööpäeva möödudes pead kesklinna kaardile järgi minema. Läksin kaardile järgi, sain kätte ja tulin tulema. Mõne minuti pärast meenus, et keegi raha mu käest ju ei küsinud. Veidi juurelnud, meenus trammipeatuse kõrval olev masin. Selguski, et masin abil saab kaardile raha laadida ning ka tavalisi ühekordseid pileteid osta (viimaseid on 20-, 40-, 60- ja 90-minutilisi, 1 või 2 või 1+2 tsoonilisi, tipptunni ja mitte-tipptunni pileteid, jne, jne)
- Carrefour'is (~nagu Rimi Eestis) pead oma ostud kibekiirelt kotti toppima, sest peale PIIP tegemist on sul 80x100cm ala ja kui sa piisavalt kiiresti asju kotti ei pane, ei saa kassiir järgmist klienti teenindama hakata. Sellist asja nagu Eesti poodides, et kassiir suunab järgmise kliendi asjad nö.kõrvalrajale, Varssavis ma veel kohanud ei ole.
- poodidest veel niipalju, et mu meelest on vähemalt Tallinnas nö.kodupoodide süsteem parem. Ümbruskonnas jalutades leidub vaid selliseid pisikesi putkasi, kuhu mahub 3 klienti.
- talve ja tänavate suhtes pean mainima, et on meeldiv, et Eestis kasutatakse libedatõrjeks graanuleid. Varssavi tänavad on kaetud liiva ja soola seguga - jalanõud saavad ikka üsna määrituks
- Varssavi vanalinna jõuluturu peamärjukeseks on kuum õlu :) Ei ole julenud veel proovida, ehk tuleval nädalal mekib ära. Tore oli näha ka sel turul müügil neidsamu kõrvadega karvamütse, mis Raekoja jõuluturulgi müügil on ;)
Praegu mööduvadki päevad enamjaolt korter-töö-(pood)-korter marsruudil. Nädalavahetusel luusin ringi ja piilun jõulutuledes linna. Eelmisel nädalal ostsin tossud, nüüd saab ka tööpäevade õhtul mõned sörgikilomeetrid teha :P
Siin tähendab Mokotowi linnaosa ja Valge Kivi tänavat. Korter on päris kena kahetoaline avatud köögi ja rõduga. Maja (nagu ka ümberkaudsed majad) tunduvad olevat ehitatud mitte rohkem kui 5a tagasi, aga eile avastasin siiski magamistoa seinas ühe üsna pika ja kõvera prao...
Esimesed kaks nädalat möödusid oma seniseid tööülesandeid ühele poola pani'le üle andes. Oeh, üsna läbi võttis see rääkimine ja seletamine ja näitamine. Aga neiu on planeerimise alal üsna kogenud, nii et saime ruttu järje peale.
Ausalt öeldes on sisimas hea tunne, et ei pea järgmised kolm kuud planeerimistööga tegelema. Nagu oleks raske koti õlalt maha visanud. Päris kõrini oli saanud juba. Nüüd ongi väike vaheldus - ja värskelt ja uute ideedega aprillist edasi :) .
Kohapealse elu-oluga väga veel tutvunud ei ole, aga paar tähelepanekut siiski:
- ühistranspordi kuukaardi saamiseks tuleb saata nö. ÜTkeskusesse oma andmed ja pilt (!). 2-3 tööpäeva möödudes pead kesklinna kaardile järgi minema. Läksin kaardile järgi, sain kätte ja tulin tulema. Mõne minuti pärast meenus, et keegi raha mu käest ju ei küsinud. Veidi juurelnud, meenus trammipeatuse kõrval olev masin. Selguski, et masin abil saab kaardile raha laadida ning ka tavalisi ühekordseid pileteid osta (viimaseid on 20-, 40-, 60- ja 90-minutilisi, 1 või 2 või 1+2 tsoonilisi, tipptunni ja mitte-tipptunni pileteid, jne, jne)
- Carrefour'is (~nagu Rimi Eestis) pead oma ostud kibekiirelt kotti toppima, sest peale PIIP tegemist on sul 80x100cm ala ja kui sa piisavalt kiiresti asju kotti ei pane, ei saa kassiir järgmist klienti teenindama hakata. Sellist asja nagu Eesti poodides, et kassiir suunab järgmise kliendi asjad nö.kõrvalrajale, Varssavis ma veel kohanud ei ole.
- poodidest veel niipalju, et mu meelest on vähemalt Tallinnas nö.kodupoodide süsteem parem. Ümbruskonnas jalutades leidub vaid selliseid pisikesi putkasi, kuhu mahub 3 klienti.
- talve ja tänavate suhtes pean mainima, et on meeldiv, et Eestis kasutatakse libedatõrjeks graanuleid. Varssavi tänavad on kaetud liiva ja soola seguga - jalanõud saavad ikka üsna määrituks
- Varssavi vanalinna jõuluturu peamärjukeseks on kuum õlu :) Ei ole julenud veel proovida, ehk tuleval nädalal mekib ära. Tore oli näha ka sel turul müügil neidsamu kõrvadega karvamütse, mis Raekoja jõuluturulgi müügil on ;)
Praegu mööduvadki päevad enamjaolt korter-töö-(pood)-korter marsruudil. Nädalavahetusel luusin ringi ja piilun jõulutuledes linna. Eelmisel nädalal ostsin tossud, nüüd saab ka tööpäevade õhtul mõned sörgikilomeetrid teha :P
Friday, July 24, 2009
iga lõpp on millegi uue algus
Järgmised 3-4 päeva peaks ilmaennustuse järgi vihma sadama. Praegugi hakkas kallama. Oleks pidanud ikka sisetunnet usaldama ja ~pool tundi tagasi kodu poole väntama hakkama. Nüüd siis ootan, et sadu vähe hõredamaks jääks.
Kui nii jätkub, siis homme saab Mesikas minu ja Tõnu vanemate seltsis nelja seina vahel üks huvitav õhtu veedetud.
Eile testisin, et palju mu tuttavatest-sõpradest teavad mu sünnipäeva ilma orkuti abita. Koguni kaks. Eks ta ole - nagu külvad, nõnda lõikad. Kui ise kontakti ei hoia, siis pole varsti enam kedagi kellega kontakti hoida.
Kolleegid (nii siin kui sealpool piiri) küll üllatasid meeldivalt õnnesoovidega. Ei oodanud sellist käitumist.
Samas, iga aastaga muutub sünnipäev mu enda jaoks ka üha tähtsusetumaks, nii et ma ei peaks ootama, et see teistelegi midagi tähendaks.
Kolm nädalakest veel ja ongi puhkus käes :) Tõnuga siin ikka vaagime, et kas võtta mõni väiksem rendiauto või minna oma neljarattalisega. Mõlemal variandil omad head ja vead mugavuse, kulude ja riski osas. Tuleval nädalal käime oma "rootslasega" ülevaatusel ära, eks siis ole näha, kuhu poole eelistus kaldub.
Lõpetuseks tervitan oma vennaraasu, kes oma silmarõõmuga kuskil Austraalias Bali saare poole liigub. No worries :)
Kui nii jätkub, siis homme saab Mesikas minu ja Tõnu vanemate seltsis nelja seina vahel üks huvitav õhtu veedetud.
Eile testisin, et palju mu tuttavatest-sõpradest teavad mu sünnipäeva ilma orkuti abita. Koguni kaks. Eks ta ole - nagu külvad, nõnda lõikad. Kui ise kontakti ei hoia, siis pole varsti enam kedagi kellega kontakti hoida.
Kolleegid (nii siin kui sealpool piiri) küll üllatasid meeldivalt õnnesoovidega. Ei oodanud sellist käitumist.
Samas, iga aastaga muutub sünnipäev mu enda jaoks ka üha tähtsusetumaks, nii et ma ei peaks ootama, et see teistelegi midagi tähendaks.
Kolm nädalakest veel ja ongi puhkus käes :) Tõnuga siin ikka vaagime, et kas võtta mõni väiksem rendiauto või minna oma neljarattalisega. Mõlemal variandil omad head ja vead mugavuse, kulude ja riski osas. Tuleval nädalal käime oma "rootslasega" ülevaatusel ära, eks siis ole näha, kuhu poole eelistus kaldub.
Lõpetuseks tervitan oma vennaraasu, kes oma silmarõõmuga kuskil Austraalias Bali saare poole liigub. No worries :)
Friday, July 10, 2009
Disco Lies
Moby "Lift Me Up" lugu ei kuula ma enam kunagi sama tundega... Kolmapäevasel kontserdil selle loo ajal valdas mind parajalt ebamaine tunne, nagu muusikavideos oleks olnud.
Moby kontsert on vaieldamatult parim kontsert kus olen käinud (muidugi, ma pole just paljudel kontserditel käinud, aga siiski...). Soojenduseks oli ~45 minutit HU?-d, millest ~40 minti me Kristiinaga meeletult tantsu vihtusime. Ma ei saand aru, ümberringi rahvas kõik seisis ja pidas sisemist võitlust, kas anduda Critikali ja Leslie Da Bassi meeliergutavaile helide sülemile või mitte. Me ei võidelnud vaid nautisime täiel rinnal.
Pärast HU?-d hõivasime suht lava ees seisukohad ja jäime 60 minutit lugema, mis Moby kontserdi alguseni jäänud oli.
Mind üllatas kontserdi puhul mitu aspekti. Esiteks, Moby tuli lavale ~23.04 ehk ei mingit pikka hilinemist. Teiseks, publik läks kohe esimese looga käima ja vähemalt lava ees rokkis lõpuni välja. Kolmandaks, mitte just üllatus, aga hea meeldetuletus, et kontserdi-fiilingut kogeb ainult kontserdil.
Ei saa muidgi mainimata jätta neegritarist bändiliiget, kelle hääl oli niiiiii võimas, et .... et... seda ei oskagi kuidagi kirjeldada. Veidi varem kuulasime korraks Sofia Rubina tribute'i Chaka Khanile. No ei anna võrreldagi. Lihtsalt va-pus-tav!!!
On-line uudistele meeldib inimestel ikka kommentaare kirjutada ja oh seda vingumist, mis kontserdi kohta tuli. Et ui kui palju rahvast oli ja oi kui kitsas oli ja ai ei näinud midagi. Oli jah kitsas ja palav ja inimesed tallusid jalgadel, a mu poolest oleks võind vihma ka kallata ja ikkagi oleks sigalahe kontsert olnud!
Leidsin Moby kodukalt (moby.com) Moby enda sissekande Eesti kontserdi kohta ja pildi, mis ta lavalt publiku sekka tegi. Leidsin end isegi üles selle pildi pealt :), natuke küll eesseisjate käte varjus, aga siiski :)
Ootan juba huviga 4.augustit, et tunda kas popkuninganna kontsert ületab kolmapäevase elamuse.
Moby kontsert on vaieldamatult parim kontsert kus olen käinud (muidugi, ma pole just paljudel kontserditel käinud, aga siiski...). Soojenduseks oli ~45 minutit HU?-d, millest ~40 minti me Kristiinaga meeletult tantsu vihtusime. Ma ei saand aru, ümberringi rahvas kõik seisis ja pidas sisemist võitlust, kas anduda Critikali ja Leslie Da Bassi meeliergutavaile helide sülemile või mitte. Me ei võidelnud vaid nautisime täiel rinnal.
Pärast HU?-d hõivasime suht lava ees seisukohad ja jäime 60 minutit lugema, mis Moby kontserdi alguseni jäänud oli.
Mind üllatas kontserdi puhul mitu aspekti. Esiteks, Moby tuli lavale ~23.04 ehk ei mingit pikka hilinemist. Teiseks, publik läks kohe esimese looga käima ja vähemalt lava ees rokkis lõpuni välja. Kolmandaks, mitte just üllatus, aga hea meeldetuletus, et kontserdi-fiilingut kogeb ainult kontserdil.
Ei saa muidgi mainimata jätta neegritarist bändiliiget, kelle hääl oli niiiiii võimas, et .... et... seda ei oskagi kuidagi kirjeldada. Veidi varem kuulasime korraks Sofia Rubina tribute'i Chaka Khanile. No ei anna võrreldagi. Lihtsalt va-pus-tav!!!
On-line uudistele meeldib inimestel ikka kommentaare kirjutada ja oh seda vingumist, mis kontserdi kohta tuli. Et ui kui palju rahvast oli ja oi kui kitsas oli ja ai ei näinud midagi. Oli jah kitsas ja palav ja inimesed tallusid jalgadel, a mu poolest oleks võind vihma ka kallata ja ikkagi oleks sigalahe kontsert olnud!
Leidsin Moby kodukalt (moby.com) Moby enda sissekande Eesti kontserdi kohta ja pildi, mis ta lavalt publiku sekka tegi. Leidsin end isegi üles selle pildi pealt :), natuke küll eesseisjate käte varjus, aga siiski :)
Ootan juba huviga 4.augustit, et tunda kas popkuninganna kontsert ületab kolmapäevase elamuse.
Tuesday, March 3, 2009
Plirts-plärts, käes on märts!
Eile pusisin 3 tundi, et Madonna kontserdipiletit ticketpro.ee kaudu osta. See sait jooksis vist juba enne 10-t kokku. Igatahes loobusin proovimast. Delfi ja Elu24 info kohaselt oli üsna palju neid, kes piletostule eriti ligi ei pääsenud. Aga nagu õhtupoolikul selgus, siis lätlastel läks pisut paremini ja sealt saadi ikka piletid kätte. Aga täna hommikul kell 6 ei olnud mingit probleemi pilet paari minutiga kätte saada :) Nii et juba loen päevi 4 augustini :P Vahepeal küll mõtlesin, et kas tasub üldse minna. Et samal ajal on puhkuse viimane nädal ja plaanime sel ajal kuskile lõuna poole sõita ja äkk ei raatsi liiga vara palmide alt ära tulla. Aga siiski - tegemist on ju Madonnaga! Michal Jacksoni kontserdi 90ndate alul magasin juba maha. Sama viga kaks korda korrata ei tahaks.
Vastlapäeval käisime Tõnuga Pirital kelgutamas ja suustamas (enamjaolt siiski viimast). Kelgutamisega oli selline naljakas lugu, et kuigi pägalikult kihutasid muudkui viuh ja viuh jäätunud ja väga künklikust mäest alla, millegipärast ei tundunud mulle see eriti lõbus. Mõned laugemad ja vähem puisemad nõlvad olid mulle rohkem meelepärased. Muidugi, 7km suusaringil õnnestus ka 3 korda külg maha panna. Ühel momendil läks lihtsalt samm sassi ja üks jalg sõitis ühele, teine teisele poole ning kuna ma spagaadis eriti osav ei ole, siis olingi hetke pärast kõhuli rajal ja irvitasin omaette :) Aga Pirita rada oli päris mõnus, kiirem ja vaheldusrikkam kui Nõmme oma. Rahvast oli kunstlumerajal omajagu, aga meeldiv pärastlõuna oli ikka. Õhtupoole käsime veel vanemate juurest läbi - väike saun ja õhtusöök ning toredal päeval tore lõpp.
Tõnu ja Ago käisid laupäeval Tallinna lennujaamas Veerpalud ja Maed tervitamas. Suht masendav pilt olevat olnud - suht tühi lennujaam ja mõned arglikud pilgud suurmeeste suunas. Ago ikka surus suusakunnidel kätt ja võib nüüd elu lõpuni seda sündmust meenutada :) Otepääl oli suurem rahvapidu MM-i kullavõidu tähistamiseks, aga endalgi häbi, et ei olnud kursis ässade saabumisajast. Kütsin sel ajal hoopis jooksukilomeetreid.
Käisime õhtupoolikul veel rotikas vaatamas filmi "The Yes Man" Jim Carrey'ga peaosas. Uskumatult hea film oli. Mõtlesin, et tuleb jälle kumminäo soolofilm, aga palju pisarateni naermaajavaid ja mõtlemapanevaid kohti oli. Ehk "You say "No" to life and therefore you're not living".
Viimasel ajal on Snow Patrol'i muss meeldima hakanud. Stiilinäite võib leida Youtube'st (kust mujalt!) http://www.youtube.com/watch?v=jfvimqTWQI4
Ettevõte, kus töötan, mõtles kitsal ajal ikkagi töötajatele rõõmu pakkuda ja eelmise aasta heade tulemuste eest ikkagi preemiareisi pakkuda. Aga... põhimõtteliselt hõlmab see endast 2,5 päeva lendamist/sõitmist Tallinna, Riia, Varssavi ja Egiptuse vahel. Ning 2 päeva kohalolekut ~35 kraadises kuumuses. Ja reisiga samal ajal on 1) vanemad Kreetal ja keegi peaks vanaemal seltsiks olema ja 2) Viljandis on järvejooks (järjekorranumbriga 80). Nii et ma mõtlen sügavalt kas ikka minna või puhata mõnusalt pika nädalavahetuse kodus või Kohilas ja peesitada mõnusa kevadpäikese käes... Tõnu küll ütleb, et võiksin minna, et nagu tasuta saadud reis, aga ega iga tasuta saadud präänik ka magus pole.
Vastlapäeval käisime Tõnuga Pirital kelgutamas ja suustamas (enamjaolt siiski viimast). Kelgutamisega oli selline naljakas lugu, et kuigi pägalikult kihutasid muudkui viuh ja viuh jäätunud ja väga künklikust mäest alla, millegipärast ei tundunud mulle see eriti lõbus. Mõned laugemad ja vähem puisemad nõlvad olid mulle rohkem meelepärased. Muidugi, 7km suusaringil õnnestus ka 3 korda külg maha panna. Ühel momendil läks lihtsalt samm sassi ja üks jalg sõitis ühele, teine teisele poole ning kuna ma spagaadis eriti osav ei ole, siis olingi hetke pärast kõhuli rajal ja irvitasin omaette :) Aga Pirita rada oli päris mõnus, kiirem ja vaheldusrikkam kui Nõmme oma. Rahvast oli kunstlumerajal omajagu, aga meeldiv pärastlõuna oli ikka. Õhtupoole käsime veel vanemate juurest läbi - väike saun ja õhtusöök ning toredal päeval tore lõpp.
Tõnu ja Ago käisid laupäeval Tallinna lennujaamas Veerpalud ja Maed tervitamas. Suht masendav pilt olevat olnud - suht tühi lennujaam ja mõned arglikud pilgud suurmeeste suunas. Ago ikka surus suusakunnidel kätt ja võib nüüd elu lõpuni seda sündmust meenutada :) Otepääl oli suurem rahvapidu MM-i kullavõidu tähistamiseks, aga endalgi häbi, et ei olnud kursis ässade saabumisajast. Kütsin sel ajal hoopis jooksukilomeetreid.
Käisime õhtupoolikul veel rotikas vaatamas filmi "The Yes Man" Jim Carrey'ga peaosas. Uskumatult hea film oli. Mõtlesin, et tuleb jälle kumminäo soolofilm, aga palju pisarateni naermaajavaid ja mõtlemapanevaid kohti oli. Ehk "You say "No" to life and therefore you're not living".
Viimasel ajal on Snow Patrol'i muss meeldima hakanud. Stiilinäite võib leida Youtube'st (kust mujalt!) http://www.youtube.com/watch?v=jfvimqTWQI4
Ettevõte, kus töötan, mõtles kitsal ajal ikkagi töötajatele rõõmu pakkuda ja eelmise aasta heade tulemuste eest ikkagi preemiareisi pakkuda. Aga... põhimõtteliselt hõlmab see endast 2,5 päeva lendamist/sõitmist Tallinna, Riia, Varssavi ja Egiptuse vahel. Ning 2 päeva kohalolekut ~35 kraadises kuumuses. Ja reisiga samal ajal on 1) vanemad Kreetal ja keegi peaks vanaemal seltsiks olema ja 2) Viljandis on järvejooks (järjekorranumbriga 80). Nii et ma mõtlen sügavalt kas ikka minna või puhata mõnusalt pika nädalavahetuse kodus või Kohilas ja peesitada mõnusa kevadpäikese käes... Tõnu küll ütleb, et võiksin minna, et nagu tasuta saadud reis, aga ega iga tasuta saadud präänik ka magus pole.
Friday, February 13, 2009
"Lehmad on valgekirjud. Mõned on mustad ka. Need on sisserändajad."
Eile õhtupoolikul hakkas lund sadama. Selliseid väikesi ja märgasi helbeid. Mingi moment läks vist sadu suuremaks, sest kui 2 paiku öösel autot lume alt välja kraapisin (et Tõnule linna järgi sõita), oli külmunud veekristallide kogus tunduvalt suuremaks läinud. Täna hommikul oli selline mõnus ja talvine. Ja krudisev. Ja vaikne. Pühapäeval Tartu Maratonile minejatel tõenäoliselt natuke kergem hingata.
Eile käisin jooksmas (1.mai ja Vijandi järvejooks pole enam mägede taga). Ja täiesti lambist jooksin umbestäpselt 17km. Viimased distantsid on sinna 10-11km kanti läinud. Enesetunde järgi oleks veelgi jooksnud, aga mõtlesin, et igaks juhuks ei hakka kohe üle pingutama. Kolmapä-neljapä olid küll suhteliselt pingelised (töö mõttes), aga no ma ei tea... Samas, energiajäävuse seaduse kohaselt ei kao energia kuhugi ega teki millestki, vaid muundub ühest olekust teise. Nii et enne järvejookse peab keegi mind vihaseks ajama ja ärritama :) Aga tegelikult oleks huvitav teada küll, mis siis eile nii teistmoodi oli, et jooksumeetrid sedasi kulusid. Kellaaeg? Supigalerii lõunaks söödud boršš? Tavalisest suurem vaimne pinge? Tähed olid õiges asendis?
Nädalavahetusel võiks vist Tourestile minna. Juulis on plaanitud 3 :) nädalat puhkust. Tahaks seekord kuskile väljamaale minna. Lõunapoole. Mägedesse ja helesinistesse meredesse.
Eile käisin jooksmas (1.mai ja Vijandi järvejooks pole enam mägede taga). Ja täiesti lambist jooksin umbestäpselt 17km. Viimased distantsid on sinna 10-11km kanti läinud. Enesetunde järgi oleks veelgi jooksnud, aga mõtlesin, et igaks juhuks ei hakka kohe üle pingutama. Kolmapä-neljapä olid küll suhteliselt pingelised (töö mõttes), aga no ma ei tea... Samas, energiajäävuse seaduse kohaselt ei kao energia kuhugi ega teki millestki, vaid muundub ühest olekust teise. Nii et enne järvejookse peab keegi mind vihaseks ajama ja ärritama :) Aga tegelikult oleks huvitav teada küll, mis siis eile nii teistmoodi oli, et jooksumeetrid sedasi kulusid. Kellaaeg? Supigalerii lõunaks söödud boršš? Tavalisest suurem vaimne pinge? Tähed olid õiges asendis?
Nädalavahetusel võiks vist Tourestile minna. Juulis on plaanitud 3 :) nädalat puhkust. Tahaks seekord kuskile väljamaale minna. Lõunapoole. Mägedesse ja helesinistesse meredesse.
Subscribe to:
Posts (Atom)
