Tere suvi!

Käivad kibedad ettevalmistused algavaks rannavõrkpallihooajaks. Enamjaolt varustuse putitamine, mis hõlmab vineeriplaatidest metallklambrite väljatõmbamist, plaatide puhastamine ja värvimine. Ja peab mainima - neid plaate on kokku ~220rm. Sel nädalavahetusel läheb siis käima - esimene etapp on Tartus. Eelmisel aastal viilisin ja enamikel etappidel kaasas ei käinud - suvel võiks ju puhata ka! Sel aastal vähemalt juuni teen kaasa. Omasid peab ju aitama.
Tore on muidugi see, et reedel saabun Tartusse autoga Riiast, kuhu reede lõunal saabun Varssavist, kuhu reede hommikul saabun Bydgoszcz'st (kes julgeb, hääldab välja :P). Nii et reede saab päris huvitav olema.
Väljas on ikka tappev kuivus. Muru närtsib. Lilled närtsivad. Õhk on tolmu täis. Täna just tööle tulles viskas paar piiska, a see oli ka kõik.
Tantsutrennid said kah selleks hooajaks läbi. Kurb tegelikult. Eks muidugi klubides saab ka tantsuvajadust leevendada, aga too pole ikka see :)
Laupäeval käisin vanemaid kolimas. Praegusel kinnisvaraturu madalseisus läks isegi hästi, et nad oma korteri paari-kolme kuuga müüdud said. Aga nende uus elamine on ilus. Õdus. Kodune. Ja kolimise tulemusena sai vanaema peaaegu tutika Liebherr'i külmiku omanikuks. 34 aastane Elektronika (või oli see külmik Sveta) külmik saab lõpuks pensionile.
Vend avastas vanaema juurest aiamaa ja puuriitade vahelt vana ja unustatud suitsuahju. Millele ta loomulikult otsustas elu sisse puhuda. Laupäeval olid juba värsked lestad sisse soolatud ning keskpäeval pani vend ahjule tule alla. Nii mõnus suitsulõhn oli! Nagu suitsusaunas :P
Eelmisel pühapäeval lugesin terve päeva raamatut - A.Tolstoi "Insener Garini hüperboloid" - ja läbi lugesin. Kui oleks pooleli jätnud, jääkski vist lõpuni lugemata. Hea raamat. Eriti huvitavad olid autori tõlgendused (läänelikele)sõnadele nagu "kontsern".

Ei saa jätta lisamata, et Leslie Da Bass'i "Nights By Open Windows" on üks sigahea plaat.

Mulle ei istu esmaspäevad.

Ma arvasin nõnda, et meri on alati sinine...

Eilne päev haihtus kuidagi sujuvalt ära. Ärkasin enda jaoks suhteliselt hilja, kuigi pean tunnistama, ülihea uni oli. Siis väike sörkjooks ja juuksur... Viimane võttis kokku 3 TUNDI!! Kohutav! Lasin juustese mõned heledamad triibud teha ja juuksuril oli uus äge süsteem selleks välja mõeldud. Pähe tõmmati ujumismütsi moodi asi, milles olid augud sees. Seejärel võttis juuksru heegelnõela ja hakkas juukseid läbi aukude "mütsi" alt välja tõmbama. Ei olnud meeldiv, ei olnud. Üheks juuksuri kliendist (kokku oli meid ühel ajal 3) oli tema tuttav, kes pidevalt tukkuma jäi. Hea et tooli pealt maha ei kukkunud.

Silikaadi e. Järve Säästumarketis on üks kassapidaja, kes mul käest ~2,5 nädalat tagasi küsis, et kui vana ma õieti ikka olen (ostunimekirjas oli üks Saku 4pakk). Ehmusin suisa ära ja kokutasin, et 24. Reedel jälle oli mõned alkohoolsed joogid kassalindil. Kassiir vaatas mulle otsa (kaval tuluke silmis) ja ütles, et ta on vist mult juba dokumenti küsinud. Ja eile, kui taaskord samassa Säästukasse sattusin ja seekord ei ostnud alkot, siis tädi lihtsalt muigas. Mälu missugune :)

Kuna täna oli hommikupoolik päris vihmane, lugesin üle oma senditagavara. Selgus, et sentidena on kogunenud 102,70 krooni. Lisaks oli veel tervel "rahalamba" jagu igasugu võõramaa münte - lisaks eurodele Austria šillingid, Inglise naelad ja pennid, Horvaatia kunad, Ungari forintid, Türgi lirad, Läti latid, Leedu litid, Poola žlotid, Prantsusmaa frangid, Rootsi öörid, Taani kroonid, mõned Jaapani, Šveitsi ja Hispaania mündid. Omajagu huvitav vaatamine.

Homme hommikul kell 4 stardin Riia suunas. Koosolek. Pärastlõunal kiman tagasi. Ei taha ööseks jääda ega ka liiga hilja tagasi jõuda. Ma olen selline rohkem hommikuinimene ka.

Päkapikkudel oli ka seitsme peale üks aju!

Otsisin endale üksõhtu raamaturiiulist lugemist ja pihku jäi üks punaste kaantega raamatuke - keskkooli aastaraamat nimelt. Ja oh seda mälestustulva, mis lehekülgedelt voolama hakkas! Mis üritused, mis inimesed, mis melu :P Rubriik "Õpetajate ütlused" panid ikka muigama - mõned näited: "Ise oled vesirott!!", "Ärge mõelge!", "Issand, sa oled nagu kaks meetrit puhast lollust!", "Kirjuta suuremalt, see on riigi tahvel, võid laiutada." jne, jne. Mõtlema pani iseloomustus, mis minu kohta oli kokku pandud. Esiteks see, et iseloomustatus ma ennast hetkel ära ei tundub ja teiseks viimane lause, mis kõlas umbes "tahab elada oma elu nii, et 60 aastaselt oleks, mida mäletada". Mnjah, kuidagi mandunud tunne tekkis. Varsti kukub 25 eluaasta ja mõtlen, et kas olen teinud, kogenud midagi, mis jääb elu lõpuni meelde. Või on pigem selline tavaline keskmise inimese keskmine elu. Okei, siin-seal olen reisinud, igasugu inimesi näinud, haiget saanud, terveks saanud... Aga midagi nagu...uhhhh... Paljud käivad välismaal, seiklemas, otsimas.. Samas ajan praegu vaikselt juuri maasse siinsamas - kaaslane eluks, kodu(laen), huvitav ja perspektiivikas (rahvusvaheline) töö. Iseenest on elu ilus nagu lill :) Et kas kuskil eemal ära oleks parem, huvitavam, avaks midagi? Eks see ole vist (enese)otsimise ja -leidmise küsimus. And the search goes on....

Enivei, muru niitsin teisipäeva õhtul ilusti ära. Esimene niitmine on alati selline mõnus tegevus - jahe õhtu, värskelt niidetud muru lõhn ja silmaga nähtav tulemus. Edaspidi, kui niita tuleb juba ~2x nädalas, nii tore enam ei ole. Aga tunne, kui pühapäeva hommikul kohvitassi ja pannkoogitaldrikuga uksest välja pehmele muruvaibale astud, on igastahes seda vaeva väärt!

Üritan siin oma töökaaslasi utsida RatRace'ist osa võtma. Hetkel on peaaegu 3 inimest koos, aga oleksin oodanud suuremat huvi. Peabki hakkama vaikselt kostüümidele ja treeningprogrammile mõtlema :)

Mis jooksu puudutab, siis pean piinlikkusega tunnistama, et peale 1.mai Viljandi järvejooksu pole jooksurajale saanudki. Laiskus, laiskus... Aga praegu on küll niuke tunne, et läheks pigem joostes tantsutrenni kui rattaga. Luban, et homme võtan ennast kokku ja lähen töölt koju jõudes kohe jooksma. Reede õhtud on ju sellised ettearvamatud, igasugu plaane võib tekkida. (Minu meelest sõna "tekkima" on väga lahe - kuulub samasse rühma nagu "patjama" ja "linama" ja "suletekkima")

Tere lugemast!

Tere. Mina olen Aili. Meeldiv tutvuda.
Istun siin töö juures arvuti taga ja naudin hommiku esimest teetassi. Mulle meeldib veidi enne kaheksat tööle jõuda. Kontor on tühi, saab vaikselt oma mõtted ja päevaplaanid ritta seada. Ja natuke veebipäevikut täiendada... :) Tegelikult on praegu ka liiklust vähem, kuigi rattal sõites ummikud niivõrd ei sega. Lihtsalt mõnusam on sõita, kui autod viuh ja viuh sust mööda ei tuhise ja heitgaasi- või poripilvega ei kostita. Nõmme ja kesklinna vahet on rattaga isegi päris mugav sõita - enamus teest on rattarada ikka maha joonitud. Muidugi, kui teemat edasi arendada, võiks mainida, et ega paljud töökohad ka väga rattasõbralikud ei ole. Pead kas ratta üles kontorisse tassima või lukustama laternaposti/liiklusmärgiposti/puu vms külge. Aga jätan nüüd selle teema.
Huvitav, tööl olles tarbin enamjaolt teed (uueks lemmikuks on Liptoni vaarikatee), kodus või külas olles valin pigem kohvi. Ju siis saab teenorm täis. Heh, ükspäev jõin vist mingi 6 või 7 tassi teed ja õhtul oli trennis ikka korralik värin sees.
Täna õhtul tuleb kindlasti muruniitmine ette võtta. Võililled juba parajad pirakad.