Friday, July 24, 2009

iga lõpp on millegi uue algus

Järgmised 3-4 päeva peaks ilmaennustuse järgi vihma sadama. Praegugi hakkas kallama. Oleks pidanud ikka sisetunnet usaldama ja ~pool tundi tagasi kodu poole väntama hakkama. Nüüd siis ootan, et sadu vähe hõredamaks jääks.
Kui nii jätkub, siis homme saab Mesikas minu ja Tõnu vanemate seltsis nelja seina vahel üks huvitav õhtu veedetud.

Eile testisin, et palju mu tuttavatest-sõpradest teavad mu sünnipäeva ilma orkuti abita. Koguni kaks. Eks ta ole - nagu külvad, nõnda lõikad. Kui ise kontakti ei hoia, siis pole varsti enam kedagi kellega kontakti hoida.
Kolleegid (nii siin kui sealpool piiri) küll üllatasid meeldivalt õnnesoovidega. Ei oodanud sellist käitumist.
Samas, iga aastaga muutub sünnipäev mu enda jaoks ka üha tähtsusetumaks, nii et ma ei peaks ootama, et see teistelegi midagi tähendaks.

Kolm nädalakest veel ja ongi puhkus käes :) Tõnuga siin ikka vaagime, et kas võtta mõni väiksem rendiauto või minna oma neljarattalisega. Mõlemal variandil omad head ja vead mugavuse, kulude ja riski osas. Tuleval nädalal käime oma "rootslasega" ülevaatusel ära, eks siis ole näha, kuhu poole eelistus kaldub.

Lõpetuseks tervitan oma vennaraasu, kes oma silmarõõmuga kuskil Austraalias Bali saare poole liigub. No worries :)

Friday, July 10, 2009

Disco Lies

Moby "Lift Me Up" lugu ei kuula ma enam kunagi sama tundega... Kolmapäevasel kontserdil selle loo ajal valdas mind parajalt ebamaine tunne, nagu muusikavideos oleks olnud.

Moby kontsert on vaieldamatult parim kontsert kus olen käinud (muidugi, ma pole just paljudel kontserditel käinud, aga siiski...). Soojenduseks oli ~45 minutit HU?-d, millest ~40 minti me Kristiinaga meeletult tantsu vihtusime. Ma ei saand aru, ümberringi rahvas kõik seisis ja pidas sisemist võitlust, kas anduda Critikali ja Leslie Da Bassi meeliergutavaile helide sülemile või mitte. Me ei võidelnud vaid nautisime täiel rinnal.

Pärast HU?-d hõivasime suht lava ees seisukohad ja jäime 60 minutit lugema, mis Moby kontserdi alguseni jäänud oli.

Mind üllatas kontserdi puhul mitu aspekti. Esiteks, Moby tuli lavale ~23.04 ehk ei mingit pikka hilinemist. Teiseks, publik läks kohe esimese looga käima ja vähemalt lava ees rokkis lõpuni välja. Kolmandaks, mitte just üllatus, aga hea meeldetuletus, et kontserdi-fiilingut kogeb ainult kontserdil.

Ei saa muidgi mainimata jätta neegritarist bändiliiget, kelle hääl oli niiiiii võimas, et .... et... seda ei oskagi kuidagi kirjeldada. Veidi varem kuulasime korraks Sofia Rubina tribute'i Chaka Khanile. No ei anna võrreldagi. Lihtsalt va-pus-tav!!!

On-line uudistele meeldib inimestel ikka kommentaare kirjutada ja oh seda vingumist, mis kontserdi kohta tuli. Et ui kui palju rahvast oli ja oi kui kitsas oli ja ai ei näinud midagi. Oli jah kitsas ja palav ja inimesed tallusid jalgadel, a mu poolest oleks võind vihma ka kallata ja ikkagi oleks sigalahe kontsert olnud!



Leidsin Moby kodukalt (moby.com) Moby enda sissekande Eesti kontserdi kohta ja pildi, mis ta lavalt publiku sekka tegi. Leidsin end isegi üles selle pildi pealt :), natuke küll eesseisjate käte varjus, aga siiski :)




















Ootan juba huviga 4.augustit, et tunda kas popkuninganna kontsert ületab kolmapäevase elamuse.