Eile pusisin 3 tundi, et Madonna kontserdipiletit ticketpro.ee kaudu osta. See sait jooksis vist juba enne 10-t kokku. Igatahes loobusin proovimast. Delfi ja Elu24 info kohaselt oli üsna palju neid, kes piletostule eriti ligi ei pääsenud. Aga nagu õhtupoolikul selgus, siis lätlastel läks pisut paremini ja sealt saadi ikka piletid kätte. Aga täna hommikul kell 6 ei olnud mingit probleemi pilet paari minutiga kätte saada :) Nii et juba loen päevi 4 augustini :P Vahepeal küll mõtlesin, et kas tasub üldse minna. Et samal ajal on puhkuse viimane nädal ja plaanime sel ajal kuskile lõuna poole sõita ja äkk ei raatsi liiga vara palmide alt ära tulla. Aga siiski - tegemist on ju Madonnaga! Michal Jacksoni kontserdi 90ndate alul magasin juba maha. Sama viga kaks korda korrata ei tahaks.
Vastlapäeval käisime Tõnuga Pirital kelgutamas ja suustamas (enamjaolt siiski viimast). Kelgutamisega oli selline naljakas lugu, et kuigi pägalikult kihutasid muudkui viuh ja viuh jäätunud ja väga künklikust mäest alla, millegipärast ei tundunud mulle see eriti lõbus. Mõned laugemad ja vähem puisemad nõlvad olid mulle rohkem meelepärased. Muidugi, 7km suusaringil õnnestus ka 3 korda külg maha panna. Ühel momendil läks lihtsalt samm sassi ja üks jalg sõitis ühele, teine teisele poole ning kuna ma spagaadis eriti osav ei ole, siis olingi hetke pärast kõhuli rajal ja irvitasin omaette :) Aga Pirita rada oli päris mõnus, kiirem ja vaheldusrikkam kui Nõmme oma. Rahvast oli kunstlumerajal omajagu, aga meeldiv pärastlõuna oli ikka. Õhtupoole käsime veel vanemate juurest läbi - väike saun ja õhtusöök ning toredal päeval tore lõpp.
Tõnu ja Ago käisid laupäeval Tallinna lennujaamas Veerpalud ja Maed tervitamas. Suht masendav pilt olevat olnud - suht tühi lennujaam ja mõned arglikud pilgud suurmeeste suunas. Ago ikka surus suusakunnidel kätt ja võib nüüd elu lõpuni seda sündmust meenutada :) Otepääl oli suurem rahvapidu MM-i kullavõidu tähistamiseks, aga endalgi häbi, et ei olnud kursis ässade saabumisajast. Kütsin sel ajal hoopis jooksukilomeetreid.
Käisime õhtupoolikul veel rotikas vaatamas filmi "The Yes Man" Jim Carrey'ga peaosas. Uskumatult hea film oli. Mõtlesin, et tuleb jälle kumminäo soolofilm, aga palju pisarateni naermaajavaid ja mõtlemapanevaid kohti oli. Ehk "You say "No" to life and therefore you're not living".
Viimasel ajal on Snow Patrol'i muss meeldima hakanud. Stiilinäite võib leida Youtube'st (kust mujalt!) http://www.youtube.com/watch?v=jfvimqTWQI4
Ettevõte, kus töötan, mõtles kitsal ajal ikkagi töötajatele rõõmu pakkuda ja eelmise aasta heade tulemuste eest ikkagi preemiareisi pakkuda. Aga... põhimõtteliselt hõlmab see endast 2,5 päeva lendamist/sõitmist Tallinna, Riia, Varssavi ja Egiptuse vahel. Ning 2 päeva kohalolekut ~35 kraadises kuumuses. Ja reisiga samal ajal on 1) vanemad Kreetal ja keegi peaks vanaemal seltsiks olema ja 2) Viljandis on järvejooks (järjekorranumbriga 80). Nii et ma mõtlen sügavalt kas ikka minna või puhata mõnusalt pika nädalavahetuse kodus või Kohilas ja peesitada mõnusa kevadpäikese käes... Tõnu küll ütleb, et võiksin minna, et nagu tasuta saadud reis, aga ega iga tasuta saadud präänik ka magus pole.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment