Eilne hommik oli iseenesest ju päris kena. Ärkasin enda jaoks suht hilja (otsustasin normaalne olla ja mitte enne 8-t tööle jõuda), väljas oli juba mõnusalt hele-hämar, linnud siristasid ja õhk oli klaar.
Aga ülejäänud päev... no ma ei tea... Kella viieks olin laua taga pisike, kössis ja enesetunne nagu Marvinil. Järjekorras 6 kuu on tööl ainult üks probleemide lahendamine, tulekahjude kustutamine ja lõppu ei näe tulevat. Lihtsalt ära väsitab. Vahepeal oli küll tunne, et "I'm here because I care" aga viimasel ajal on pigem "I'm here because I have to".
A võibolla on lihtsalt tegemist kevadmasendusega. Puhkus on juba juulikuus, nii et elan selles suunas.
Õhtune trenn tegi muidugi tuju heaks jälle. Poolteist tundi puhast energiat nii kehale kui vaimule. Hakkasime ka väikest house-tantsu juppi õppima. Mulle väga meeldib - muusikal on juba teine energia kui hiphopil või r'n'b-l, endalegi tuleb särtsu juurde. Ülikooli esimestel kursustel sai nii mõnelgi house'i peol käidud ja kella 5-ni ribadeks tantsitud :P
Hetkel arvamus avaldades ütleksin, et ideaalne päev oleks täis trenni, magamist ja koos Tõnuga kinnist arvutit vaadates.
Nonih, kell ongi 3 minuti pärast 8.00 ja aeg asuda oma tööorjuse vagu ajama.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment